01.04.2016

Viljandis muudab tankimine rahakoti kergemaks kui Tartus

 
Olgugi et Viljandit lahutab Tartust vaid 80 kilomeetrit, kriibib seda vahet sõitvate autojuhtide hinge küsimus, miks vaatavad Tartu tanklate juures seisvatelt hinnatabloodelt vastu nulliga algavad liitrihinnad, samal ajal kui Viljandis ületavad need juba mõnda aega euro piiri.

Hinnaerinevus pole tekkinud üleöö. Kui 23. jaanuaril maksis Centrumi parklas asuvas Alexelas bensiiniliiter 0,943 eurot, siis Tartus Lõunakeskuse juures sai selle kätte 0,885 euroga. Diislikütuse hinnad erinesid samal ajal täpselt kuue sendi võrra.

Mõnesendist hinnavahet pole kaotanud ka 1. veebruaril kehtima hakanud kütuseaktsiisi tõus. Olenemata tanklast, on Tartus, ja ka näiteks Põlvas, kütus odavam. Kui eile maksis diislikütuse liiter Tartu ja Põlva tanklates 0,969 eurot, siis enamikus Viljandi tanklates küsiti selle eest 1,038 eurot ehk ligi seitse senti rohkem.

Kütusefirma Olerex juhatuse liige Alan Vaht ütles, et roolikeerajatel võib tõepoolest tekkida tunne, et neile tehakse liiga. «Minule tarbijana jääb ka paratamatult tunne, et kütuseettevõtjad on ilged vennad ja hoiavad hinda üleval,» lausus Vaht.
 

Uus tulija dikteerib
 

Kui aastaid sai Eestis raudsed suksud kõige odavamalt täis joota Tallinnas Mustamäe või Õismäe piirkonnas, siis eelmise aasta sügisest on Alan Vahu sõnul selliseks piirkonnaks kujunenud Tartu.

«Anomaalia, miks Tartus on hinnad ebamõistlikult madalad, pole seotud ühegi suure tanklaketiga, vaid tuleneb ühest väiksest Lõuna-Eesti tanklaketist, milles on praeguseks viis tanklat,» selgitas Vaht, viidates aktsiaseltsile Tartu Terminal, mis avas oma viimase jaama tänavu jaanuaris Põltsamaal Kuningamäel.

Äriloogika, mille järgi üritab omaaegsest Tartu naftabaasist väljakasvanud ettevõte kanda kinnitada ka kütuste jaemüügiturul, on Vahu sõnul üpris levinud, aga et konkurents on tihe, ei lasta kütust odavamalt müüa. «Samas tekitab klientide püüdmine hinnaga sellise olukorra, kus me oleme – kes sõidab Tartusse, vaatab, kuidas meid mujal pitsitatakse,» lausus Vaht.

Tema sõnul ei saaks ülejäänud Eesti tanklad sellega kaasa minna, sest siis võiks sama hästi uksed kinni panna. «Töötajatele on vaja palka ka maksta,» ütles Vaht. Ometi sõltub ka teistes linnades kütuse hind konkurentide omast – näiteks on Keilas ja Sauel hoidnud hindu all hiljuti avatud Alexela tankla.

Tartu Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp ütles, et hinnakujundus ei sõltu ainult konkurentidest, vaid ka kütuste sisseostuhindadest. «Ühegi konkurendi pahameelest me veel kuulnud ei ole ning tihtipeale üritavad nad Terminali hindadest veel madalamalegi minna,» märkis ta. Mõistagi tähendab see võitu tarbijale.
 

Sõja lõppu ei tea keegi
 

Raido Raudsepp rõhutas, et Tartu Terminali eesmärk ei ole kiiresti kliendibaasi kasvatada, vaid liikuda teenindusjaamade võrgustiku rajamisega edasi samm-sammult. «Selle kõige juures ei saa muidugi välistada, et mingil hetkel võime ka Viljandisse jõuda,» lisas Raudsepp.

Kolmes tanklas jaemüügiga tegeleva osaühingu Texor juht Mark Orav nimetas sellist hinnaga mängimist turu solkimiseks. Kui Texor kuus aastat tagasi Viljandis Reinu teel uue teenindusjaama avas, kasutas ta reklaamiks samuti konkurentidest odavamat hinda. «Meie tegime kampaaniat, nemad teevad sõda. Seal on suur vahe, sest sõja lõppu ei tea keegi,» ütles Orav.

Juba nädalapikkuse kampaaniaga lõikasid konkurendid Orava sõnul Viljandis endale sõrme, sest paljudel, kes odavama hinna pärast Texorisse läksid, jäidki juhi sõnul sinna käima. «Kõige lihtsam on võita kliente hinnaga, aga sellega ei lasta võita,» viitas ta Tartu olukorrale.

Kuigi Viljandis on praegu turg stabiilne ja konkurendid hinnaga ei sõdi, võib Orava sõnul muutus tulla näiteks siis, kui Uku keskuse juures avatakse Euro Oili tankla, mille ehitus juba käib. 

Ajaleht Sakala

Ketlin Beljaev

ketlin.beljaev(at)ajaleht.ee
Hinnad teenindusjaamades
  • 95 Autobensiin
    1.259
  • 98 Autobensiin
    1.309
  • D Diislikütus
    1.259
  • Deri Diislikütus
    0.799
  • AdBlue
    0.390